FinanceEstonia Foorum 2014

 

Kokkuvõte FinanceEstonia Foorumil 2014 kõlanud mõtetest

John A Moran, Iirimaa Rahandusministeeriumi endine kantsler:

• Euroopa liit soovib näha senisest aktiivsemaid kapitaliturge ning vajab oluliselt rohkem pankadevälist finantseerimist (non-banking financing), nagu näiteks omakapitali instrumente, tagatud võlakirju (asset backed securities) jne.
•  Ettevõtete finantseerimisallikate osas erineb Euroopa oluliselt USAst – kui Euroopas on võlakapitalist 80% pangalaenud, siis USAs on vastav näitaja vaid 20%. Sellest tulenevalt on Euroopa keskmise ja väikese suurusega ettevõtete omakapitali kaasamise võimekuse võrreldes USAga oluliselt madalam.
• Finantskriisist väljumisel oli Iirimaal väga kontsentreeritud pangaturg, mis kriisi ajal sisuliselt hangus. Iirimaa kaasas pärast kriisi kapitaliturgudelt ligi 6,5 miljardit eurot, et suurendada märgatavalt kapitali pakkumist ettevõtjatele. Iiri strateegiline fondifond (Ireland Strategic Investment Fund) pakkus kapitali erinevatele fondide kaudu riigi majanduse elavdamiseks ja tööpuuduse leevendamiseks.
• Iiri majandus tegi kiire taastumise osalt tänu tugevale finantsteenuste ekspordi tööstusharule, mille tulemusena loodi ja kaubeldi Iirimaal erinevate kapitaliturgude instrumentidega ning mis pakkus kohalikele ettevõtetele vajaliku infrastruktuuri kapitaliturgudelt raha kaasamiseks.  Iirimaa on erinevates konkurentsivõime ja äritegemise paindlikkuse edetabelites maailmas väga kõrgetel kohtadel.

Madis Müller, Eesti panga asepresident:

• Euroopas on toimunud olulised muudatused seoses 2014. aasta novembris Euroopa ülese pangaliidu (SSM – European Single Supervisory Mechanism) käivitumisega.
• Kui Eesti pangandusturg on Euroopa teiste riikidega võrreldes kõige efektiivsem ja kasumlikum, siis Eesti kapitaliturgudel ei ole suurt edasiminekut toimunud. Samas on säästude kogumine Eestis liikunud tõusujoones ning omakapitali pakkumine paranemas tänu Baltic Innovation Fund fondifondi loomisele.
• Lisanduvad ka investeerimisfondide seaduse muudatused, mis peaksid hõlbustama pensionifondide investeerimist Eesti majandusse ning tegema lihtsamaks fondide registreerimise Eestis.

Eesti majanduse pikaajaline rahastamine / Ülo Kallas

Paneelis osalesid Andrus Treier (KredEx), Urmas Simson (Swedbank) ja Viljar Arakas (Eften Capital):

•  Eksisteerib küll Balti väärtpaberi börs, kuid sellest hoolimata on Eesti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetel raske minna Rootsi, Suurbritannia ja teiste oluliste riikide börsidele, kus ei saada vajalikku tähelepanu ning oma suuruse tõttu ei pruugita üldse kvalifitseeruda noteerimiseks.
• Pangafinantseerimine on Eestis olemas, kuid on ka mitmeid sektoreid ja ettevõtte tüüpe, kuhu pangafinantseerimine ei sobi (näiteks IT-sektor ja paljud kasvuettevõtted, kus pole näidata ajalugu).
• Eestis puudub tava investeerida siseriiklikku majandusse ning seetõttu on äärmiselt positiivne algatus Baltic Innovation Fund, mis on läbi Balti riikide ja European Innovation Fund’i investeeritud 100 miljonit eurot meie majandustesse ning on toonud kaasa oluliselt suurema erasektori võimenduse, kui algselt eeldati. Erasektor on panustamas 200 miljonit eurot lisaks riigi 100 miljoni euro panusele.
• Eestis on potentsiaali, et omakapitali pakkumise mahud võiksid  tõusta tänaselt 200 eurolt 1 miljardi euroni.
• Eestis on oma- või võlakapitali kaasanud ettevõtete probleemiks ka investeeringutest hilisem väljumine (exit) läbi kapitalituru, väärtpaberibörsi.Lisanduvate fondiinvesteeringutega kaasneb risk, et investoril pole tulevikus võimalik teha hea väärtusega väljumist, kui pole toimivat börsi. Tänane finantseerimise vereringe ei toimi, puudu on muuhulgas ka korralikest investeerimistoodetest.
• Ühiskondlik väärtus seisneb pikaajalises võidus, kui läbi parema kapitali pakkumise ja toimiva finantseerimise infrastruktuuri ehk “finantseerimise vereringe” toimub täiendav majanduskasv.

Ettepanekud edasiseks:

KredExi roll finantsturu arendajana peab tugevnema (lisaks omakapitali fondifondide pakkumisele keskenduda ka võlakirjade tagamisele, nagu Finnveras Soomes).

Eestis tegutsevate pangandusgruppide initsiatiiv kapitaliturgude arendamisel peab olema suurem.

Uute investeerimistoodete turule toomine riigi ja erasektori koostöös. 

Riik  kaasab kapitali riigiettevõtetele läbi börsi (vähemusosalused ja võlakirjad).

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimisvõimalused Eestis / Erki Kilu

Osalesid: Herty Tammo (Estanc, Startup Wise Guys), Kilvar Kessler (Finantsinspektsioon), Märten Ross (Rahandusministeerium) ja Peeter Saks (BaltCap):

• Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete pikaajaline rahastamine sõltub pankadest nii Euroopas kui ka Eestis. Pankade võimendus on vähenenud, kasumlikkus langenud ja investorite hulk vähenenud. Euroopa Komisjoni algatusel on käivitatud diskussioon – kuidas vähendada sõltuvust pankadest ning kuidas väärtpaberistada laenud – luues selleks varaga tagatud võlakirjad (covered bonds).
• Eesti olukord on sarnane ülejäänud Euroopale, kuid siinsed pangad on motiveeritud laene andma ja väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetel probleeme laenu saamisel ei ole. Raha pankades on ja see on odav.
• Eesti probleem seisneb pigem kapitali nõudluses – Eestis ei ole piisavalt pangalaenu kõlbulikke projekte.
• Ettevõtted on ennast üle laenanud, mistõttu võlakoormused on kõrged. Puudub omakapital, mille pealt laenata ja laieneda. Kapitaliturud ei toimi ning ettevõtetel ei ole motivatsiooni võlakirju emiteerida, sest pole piisavalt tagatisi ning protsess on kulukam ja ebamugavam, kui pangalaenul.

Ettepanekud edasiseks:

Tõsta ettevõtete teadlikkust omakapitali kaasamise võimalustest ning suurendada omakapitali pakkumist turul.

KredEx võiks pakkuda suurema riskiga laene ning pakkuda jätkuvalt omakapitali investeeringu tooteid (fondifondid).

Pankade suurem koostöö riskikapitali pakkujatega koos ettevõtetele laenude andmisel.

Teenuste eksport – fonditeenused / Paavo Põld

Osalesid: Thomas Auväärt (Rahandusministeerium), Jaanus Erlemann (end. East Capital), Kaido Veske (Livonia):

• Euroopa Liidus on regulatsioonid, mis loovad võimalusi finantsteenuste pakkumiseks üle riigi piiride. Näiteks Luksemburg ja Iirimaa on neid usinalt kasutanud ja tulemused on märkimisväärsed.
• Lätil on olnud kiirem Euroopa regulatsioonide adapteerimisel ja näiteks on seal vastu võetud nn. alternatiivfondi seaduse, mistõttu on tänaseks nii mõnedki Eesti päritoluga fondiettevõtted oma tegevuse Lätis asutanud.
• Võimalused Eestist fonditeenuseid osutada on olemas ka täna. Meil on võimalus pakkuda nn custody-teenust, riskijuhtimist ja fondijuhtimist; vaja oleks ettevõtjate julgust neid võimalusi kasutada.
• Suurt efekti saab fondide teenindamisel mängida ka loodav e-residentsuse võimalus ning Eesti IT ettevõtete finantsvaldkonna tundmine.

Ettepanekud edaspidiseks:

Euroopa fondide (ja kapitaliturge üldiselt) toimimist puudutava regulatsiooni (nt AFMD) kiire Eestis vastuvõtmine.

Eesti võimaluste tutvustamine Euroopas sh e-residentsus ja maksukeskkond.

Uute finantsIT lahenduste väljatöötamine fonditeenuste pakkumiseks Eestist.

 

Ekspordi finantseerimine / Meelis Tambla

 Osalesid: Birgit Hint (Nordea) ja Anita Muona (Finnvera):

•  Riskide maandamise meetodid on olemas, ent eksporditehingud jäävad paljuski tegemata, st olemasolevaid võimalusi ei kasutata.
• Finnish Export Credit kogemus näitab, et Soome peab oluliseks ekspordi toetamist riiklikul tasandil. Eksport on kõige olulisem kasvuvaldkond ka Eesti jaoks. Üheks lisavõimaluseks on ka eksporditehingute finantseerimine väärtpaberite kaudu (Soome näide).

Ettepanekud edaspidiseks:

Ettevõtete ekspordi finantseerimise teadlikkuse tõstmine (pangad, ettevõtjate ühingud, klastrid).

Eksporditehingute finantseerimine läbi väärtpaberite (Soome näide), mis aitab elavdada kohalikku kapitaliturgu.

 

Kokkuvõte

Aare Tammemäe (FinanceEstonia juhatuse esimees):

Eesti kapitaliturg täna ei toimi. Eestis on ettevõtjatele põhiliseks finantseerimise allikaks pangad, mis on hetkel praktiliselt ainukeseks kohaks, kus investor (deposiidi kaudu) ja ettevõte (pangalaenu kaudu) kokku saavad.

Vaja oleks rohkem omakapitali ja võlakapitali võlakirjade näol, mis elavdaks ja mitmekesistaks kapitaliturge ning võimaldaks kohalikel ettevõtetel kaasata arendamiseks kasvukapitali. Finantseerimise mitmekesisus peab suurenema, sest see aitab majandusel kasvada, aitab erineva tööstusharu ettevõtetel areneda ja luua uusi töökohti. Ka Euroopas on prioriteediks arendada kapitaliturge läbi pikaajalise ja mitmekesisema kapitali pakkumise väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Mida saab teha Eesti riik finantsturgude elavdamiseks?

Suunata riigiettevõtteid kaasama kasvukapitali (nii võlakirjade kui ka aktsiate näol) börsi kaudu. Saab luua paremad võimalused kohalikele pensionifondidele ja teistele institutsionaalsetele investoritele Eestisse investeerimisel.

Mida saab teha erasektor turu elavdamiseks?

 Luua uusi investeerimistooteid, mis võimaldavad Eesti ettevõtetel kaasata omakapitali ja välisinvestoritel investeerida Eestisse.

Sealhulgas saab Eesti finantsteenuste eksport anda oma tugeva panuse majanduskasvule. Eesti ettevõtjatel on juba täna võimalused Eestist fonditeenuseid (back-office services) osutada Põhjamaade või Euroopa fondijuhtidele. Euroopa Liidus on olemas regulatsioonid, mis on loonud võimalusi finantsteenuste pakkumiseks üle riigi piiride.

Riik ja erasektor koos saavad tõsta Eesti avalikkuse teadlikkust kapitalituru võimalustest ja turundada Eesti majanduse võimalusi väljaspool Eestit. 

Foorumi ametlikud partnerid: