Blockchain kui ettevõtluse homne päev

FinanceEstonia korraldas oktoobris Blockchaini tehnoloogiat ja ärirakendusi tutvustava seminari. Tehnoloogiaga tuttavad eksperdid jagasid oma kogemusi, milliseid ärilisi probleeme blockchain täna lahendanud on ning milliseid võimalusi pakub tulevikus.

Blockchain ehk blokiahel on väärtust omavate tehingute jaotatud ja avalik arvestusraamat. Sisuliselt on tegu andmebaasiga, milles olevad tehingud on omavahel turvaliselt seotud. See andmebaas on jaotatud, sellel ei ole ühte keskset asukohta. Tehingud, mida blokiahelasse salvestatakse, võivad olla väga erinevad. Neist tuntumad on krüptorahade ülekanded.

Blokiahela kõige väärtuslikumad osad on jaotatus ja avalikkus, mis teevad selle tehnoloogia turvaliseks viisiks tehingute üle arvet pidada. Blokiahela suur väärtus seisneb selles, et selle kasutamine võimaldab kõikvõimalikud majanduse toimimiseks vajalikud vahelülid eemaldada ja tagada samas ka ülekannete korrektsuse.

Nexussquared nimelise blockchaini kiirendi kaasasutaja ja juht Daniel Gasteigeri sõnul on viimase kolme aasta jooksul maailmas blockchaini investeeritud 1,3 miljardit eurot. “Detsentraliseeritud usalduse süsteem, mis võimaldab andmeid salvestada viisil, mida pole võimalik pahatahtlikult muuta,” võttis Gasteiger blockchaini väärtuse kokku. Suuremateks blockchaini plussideks on mehe sõnul läbipaistvus, turvalisus ja tehingute kiirus ning miinusteks regulatiivne ja poliitiline ebakindlus, sõltuvus võrgustikest ning ressursinõudlikkus.

Eesti Krüptoraha Liidu kaasasutaja Asse Sauga sõnul on juba täna 99% käibelolevast rahas elektroonilisel kujul. “Pärast Lehman Brothersi kokkukukkumist tuli Satoshi Nakamoto välja ideega, kuidas raha võiks liigutada ilma vahendajateta. Kolme kuu pärast sai teooria koodi ning sündis bitcoin,” rääkis Sauga. Tema sõnul on bitcoin ja blockchain ühed turvalisemad süsteemid maailmas. “Nende usaldusväärsuse tagab matemaatika,” lisas ta.

Kasvuettevõtete rahastamise ja kauplemise keskkonna Funderbeam asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp tõdes, et blockchaini tehnoloogiale ehitatud börs on kauplemiseks avatud 24/7. “Meil on täna reaalselt toimiv investeerimisplatvorm blockchaini peal. Julgen ennustada, et umbes viie aasta pärast on blockchain laialdaselt kasutatud ning tegu on järgmise internetiga,” tõdes Ruusalepp. Täna ei sea ka regulatsioon Eestis uuele tehnoloogiale suuri takistusi. “Kui Euroopas midagi keelama hakatakse, siis on alati võimalus näiteks Singapuri kolida. Blockchain on piirideülene,” lisas ta.

LHV makseteenuste juht Jüri Laur kinnitas pangas saadud kogemusest, et blockchain ei ole automaatne ärimudel. “Seda tuleks kasutada siiski vaid juhul, kui reaalselt selle võimekust vaja on,” tõdes ta. Tema arvates on blockchain ilma krüptovaluutata poolik lahendus. “LHV on blockchainist kõige enam võitnud suhtevõrgustiku. Selleks, et blockchain pangandussektoris rohkem kasutust leiaks, peavad vahetuma põlvkonnad. See üleminek ei ole veel kuluefektiivne – puudub kogemus ja usaldus selle tehnoloogia vastu ning meelestatus pole päris see,” lisas ta.

Rahvusvahelise tehnoloogiaõiguse konsultant ja ProofofYou OÜ tegevjuht Hando Rand rääkis omakorda sellest, kuidas ühendada kaks toodet, digitaalne allkiri ja intelligentne dokument. “ProofofYou aitab teha digitaalsed lepingud standardiks. Tänu blockchainile on võimalik luua süsteem, kus digiallkirju saab kontrollida ilma mingisugust täiendavat tarkvara omamata,” rääkis ta.