FinanceEstonia ja Eesti Võlanõustajate Liit saatsid teemaga seotud riigiasutustele ettepanekud tarbijakrediidituru parendamiseks, sest mitmed olulised regulatsioonid on ajale jalgu jäänud ja puudulikud.

Vastutustundlike laenuotsuste tegemiseks, tarbijate teavitamiseks kui ka võlgnike probleemidest välja aitamiseks soovitavad FinanceEstonia ja Eesti Võlanõustajate Liit viia ellu järgmised muudatused:

1. Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusplatvormi kiire rakendamine, mis annab võimaluse lihtsamini hinnata inimeste tegelikku krediidivõimekust. Samuti aitab see tagada vastutustundliku laenamise põhimõtete paremat jälgimist ja võitlust pettustega. Muu hulgas on oluline rakendada sama lahenduse käigus ka võimalust kontrollida isiku teovõimet. 
2. Eestis on rakendatud väga ranged tarbijakrediidi reklaamipiirangud. Selle tulemusena ei ole võimalik esitada tarbijale piisavalt infot järelmaksuga ostetavate toodete või teenuste kohta. Samuti on takistatud tarbijate harimine turuosaliste poolt, kuna igasugune avaliku kommunikatsioon loetakse tarbijakrediidi reklaamiks. Reklaamiseaduse muudatused on koostatud ning läbinud kooskõlastusringi kõigis ministeeriumites, mistõttu on oluline eelnõuga edasi liikuda. 
3. Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamine on võlgnike jaoks täna liiga lihtne, mistõttu tuleks läbi mõelda võlanõustamisteenuse osutamine ja praegune kohtupraktika. Tuleks kaaluda klientide kohustuslikku osalemist võlanõustamisel nii enne pankroti algatamist, kui ka pankroti ja võlgadest vabastamise menetluse ajal. 
4. Eestis tegutseb 24 hoiu-laenuühistut (HLÜ) ent hoiu-laenuühistu seadus pole käinud majandus- ja õiguskeskkonna arenguga kaasas. Arvesse tuleb võtta HLÜ eripära ning kohta ühiskonnas ja vältida ülereguleerimist. Samas on ilmne, et hetkel kehtiv regulatsioon ei taga sektori kui terviku läbipaistvust ega hoiu-laenuühistu liikmete õiguskindlust. Tuleks kaaluda HLÜ-de regulatsiooni ajakohastamist, eriti oludes, kus riik plaanib oluliselt laiendada inimeste võimalusi iseseisvalt oma pensionisääste investeerida.
5. Eestis on väiksema ja suurema hooga tegeletud finantshariduse teemaga aastaid, kuid kahjuks mitte väga süsteemselt. Just see on üheks oluliseks põhjuseks, miks inimesed satuvad pettuste ohvriks, aga ka liigsetesse võlgadesse. Finantsharidusega tuleks tegelda kõigis kooliastmetes, aga ka avalike kampaaniate kaudu, et juhtida ka täiskasvanute tähelepanu laenamisega seotud riskidele, sh õpetada autentimisvahenditega hoolast ümberkäimist.

FinanceEstonia liikmed saavad esitatud ettepanekute kohta täpsemalt lugeda FinanceEstonia kodulehele parooliga sisse logides.