FinanceEstonia: panditulumaks tooks kaasa täiendava halduskoormuse

Eesti finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimehe Rauno Klettenbergi sõnul halvendab planeeritav panditulumaks Eesti ettevõtluskliimat ja atraktiivsust investoritele, kes soovivad siia luua tugevaid teenuskeskuseid.

Eesti finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimehe Rauno Klettenbergi sõnul halvendab planeeritav panditulumaks Eesti ettevõtluskliimat ja atraktiivsust investoritele, kes soovivad siia luua tugevaid teenuskeskuseid ning kes peavad arvestama, et isegi lühiajaliste väikeste laenude andmine toob kaasa täiendava halduskoormuse ning kulu.

“Panditulumaksu eesmärgiks on lahendada probleemi, millel on seadusandlusest tulenevad lahendused juba olemas. Täiendava maksu kehtestamine on maksumaksjatele teistest lahendustest oluliselt koormavam, mistõttu on see põhiseaduse mõttes ebaproportsionaalne,” kommenteerib Klettenberg FinanceEstonia seisukohta.

FinanceEstonia hinnangul on kõigi äriühingute suhtes kasumi laenamisele maksu kehtestamine ebamõistlikult koormav ausate ettevõtjate suhtes. “Maksudest kõrvalehoidumise ohjeldamiseks on meetmed olemas ning uute meetmete kehtestamise asemel võiks olemasolevaid selgemalt seadusesse kirjutada,” lisas Klettenberg. Väliskontsernide Eestisse rajatud kõrgelt kvalifitseeritud töötajatega finantsvahenduse keskuseid ähvardab maksukoormuse suurenemisel Eestist sootuks ära viimine.

Klettenbergi sõnul käib laenude andmine ja võtmine iseenesest normaalse ja õiguspärase majandustegevuse juurde ning kindlasti ei saa väita, et igasugune seotud isikute vaheline laen on suunatud kasumi varjatud jaotamisele. “Sestap võiks ettevõtjaid palju vähem koormavaks panditulumaksu alternatiiviks kasutada ümberpööratud tõendamiskohustust, kus maksukohustuslane peab tõendama, et laen on ikkagi laen ning laenu andja teenib sellega seoses intressitulu.”

FinanceEstonia seisukoht on, et võimalik on ka olemasolevate meetmetega kasumi varjatud väljaviimist tõkestada. “Kui maksu- ja tolliamet on seisukohal, et välja antud laen on tegelikult varjatud dividendimakse, saab ta tehingu vastavalt ümber kvalifitseerida ja koos intressidega maksustada. Sellise lähenemise puhul tasuvad maksu need isikud, kelle tahe on olnud leida võimalust maksuvabalt kasumit välja viia, mitte aga kasutada seda kontserni likviidsusjuhtimiseks,” selgitas Klettenberg.

Kui seadusandja siiski otsustab panditulumaksu kehtestada, soovitab FinanceEstonia, et maksevõimelisuse ja proportsionaalsuse printsiipide rakendamiseks määratletaks ajaliselt ja summaliselt panditulumaksu kohaldumise ulatus. „Panditulumaksuga ei peaks olema maksustatud lühiajalised ehk kuni ühe aasta pikkused laenud,” lisas Klettenberg.

Panditulumaks on valitsuse kava, millega soovitakse piirata ettevõtete kasumite laenude kaudu väljaviimist. Selle tarvis soovitakse maksustada teatud piiri ületavad laenusummad 20 protsendilise panditulumaksuga. Panditulumaks tagastatakse, kui laen makstakse tagasi kahe aasta jooksul selle väljastamisest. Kui laenu selle perioodi jooksul ei tagastata, muutub tasutud panditulumaks lõplikuks äriühingu kasumilt maksuks, mida riigilt tagasi küsida ei saa. Samuti puudub õigus küsida riigilt panditulumaksu tagastamisel intresse, seisab kavas.