FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupil on tekkinud traditsioon alustada aastat ühiste eesmärkide seadmisega. Erandiks ei olnud ka alanud aasta, mil kohtumisel osalenud turuosalised ja valdkonna esindajad said ülevaate kapitaliturge puudutavast.

Töögrupi juhi Aare Tammemäe sõnul on FinanceEstonia eesmärk kapitaliturgude ökosüsteemi jätkuv arendamine ning on suurepärane, et see toimub avaliku- ja erasektori dialoogis. Kohalike kapitaliturgude jaoks oli 2021. aasta igas mõttes murranguline ning eriliselt jäid kõlama rekordarv IPOsid, avalikke võlakirjade pakkumisi ja jaeinvestoreid. 

Riigi poolt oodatakse senisest strateegilisemat vaadet kapitalituru terviklikuks arendamiseks, seda eriti pärast teise pensionisamba reformi. Ühe olulise teemana sai FinanceEstonia poolt markeeritud riigipoolne aktiivsem finantsinstrumentide pakkumine (näiteks riigiettevõtete võlakirjade avalikud pakkumised) ja noteerimisega seotud otsekulude osaline hüvitamine väikeettevõtetele. Lisaks soovitakse näha võimalusi pensionisüsteemi lisavahendite kaasamiseks tööandjate ja töötajate poolt. Muudest ettepanekutest jäi veel kõlama võimaluse loomine mittepankadest krediidiandjate võlakirjade noteerimiseks ja avalikuks pakkumiseks reguleeritud platvormidel, mis on siiani lahendamata. 

Samuti jäi kõlama FinanceEstonia ootus, et KredExi ja EASi ühendamisel tekkinud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võtaks tugevama positsiooni kapitaliturgude toetamise osas. Turuosalised soovivad näha Kredexi poolt turutingimustel võlakirjadesse investeeriva fondi loomist, KredExi garantiiskeemide laiendamist ettevõtete võlakirjadele ja krediidiandjate (KAV) poolt väljaantud väikeettevõtete laenudele.

Rahapesu Andmebüroo (RAB) juht Matis Mäeker tõi suurimate väljakutsetena välja virtuaalvääringu teenusepakkujate ja finantssanktsioonidega seonduva. Just virtuaalvääringu teenusepakkujatega seotud päringute arvu plahvatuslik kasv on andnud andmebüroole viimasel ajal rohkelt tööd. Samas jäi kõlama ka oluline mõte, et igas valdkonnas tuleb näha ja tunnustada teenusepakkujaid, kes loovad innovatsiooni ja tegutsevad igati läbipaistvalt. Matis Mäeker lubas ka tihedamat dialoogi finantssektori ettevõtete ja RABi vahel.

Nasdaq Tallinna börsijuhi Kaarel Otsa sõnul oli 2021. aasta numbrite mõttes murranguline. Täna on aktsianimekirjas 28 ettevõtet ja kokku 46 instrumenti – kunagi varem pole neid nii palju olnud. See tähendab varasemaga võrreldes ühtlasi seda, et börs on muutunud oluliselt laiapõhjalisemaks. Murekohana jäi kõlama võrdlus Läti ja Leeduga, kus erinevalt Eestist on oluline osa riigi- ja riigi osalusega ettevõtete võlakirjadest kodubörsil noteeritud. 

TGS Baltic vandeadvokaat Elina Varendi tegi töögrupile ülevaate ühisrahastuse regulatsioonist. Eraldi keskendus ta nõuetele ja kohustustele, mis puudutavad ühisrahastuse määruse kohaldumisalas tegutsejaid ning seda, mida uus seadusloome turuosalistele tähendab. Ettevõtetele tekib juurde võimalusi avalikkuselt raha kaasamiseks.

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt rõhutas mitmekesise finantsturu olulisust ning andis ülevaate 2022. aasta Rahandusministeeriumi eelnõudest ja määrustest, mis valdkonda moel või teisel puudutavad, sh investeerimisühingute ja fondidega seotud regulatsioonid. Samuti vaadatakse määrusega üle teabenõuded 1-5 miljoni euro suuruste avalike emissioonide osas jne.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm tegi lühikese ülevaate inspektsiooni uuest strateegiast, mille üks oluline teema on järelevalveprotsessi digitaliseerimine. Samuti on fookusesse võetud uuendusliku tehnoloogia soodustamine, mille raames soovitakse senisest enam tegeleda IT-riskidega ja olla sel teemal ka eestkõneleja. Teemadest on inspektsiooni fookuses veel fintech strateegia loomine, ESG järelevalvekorralduse ehitamine ning ühisrahastus ja virtuaalvääringud. 

Eesti Panga asepresident Veiko Tali sõnul on keskpank kapitaliturgudega seotud eelkõige läbi finantsstabiilsuse ja selle tagamise. Kõlama jäi, et pangandusväline finantsvahendus on viimastel aastatel jõuliselt kasvanud ning selle osakaal on Eestis võrreldes Läti ja Leeduga selgelt suurem. Juttu oli ka Eesti Panga finantsvarade investeerimisest ning keskpanga digirahast ehk digitaalsest eurost, mis on rahvusvaheliselt hetkel kuum teema. 

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Paul Kalle rõhutas, et eurorahadega seotud toetuste vähenemine suurendab finantsinstrumentide tähtsust. Samuti sai kinnitust, et kapitaliturgude arendamine on jätkuvalt sihtasutuse üks põhikirjalisi tegevusi ning rohkem soovitakse läbi koostööpartnerite jõuda just mikro- ja väikeettevõtjateni. Samuti käib aktiivne panustamine rohe-, digi- ja innovatsioonipöördesse.

FinanceEstonia tänab kõiki osapooli, kes töögrupi kohtumisel osalesid ja olulisi teemasid presenteerisid. Sisulise dialoogi pidamine valdkonna eestvedajatega on kapitaliturgude arendamise seisukohalt ülioluline.