15. juunil korraldas FinanceEstonia koostöös oma liikme KPMG-ga seminari positiivse krediidiregistri teemadel. Seminari algul andis KPMG ülevaate krediidiandjate ja -vahendajate peamistest väljakutsetest, eelkõige klientide krediidiriski hindamisest.
Seminaril jagati turuosalistega koostöö käigus tekkinud olulisemaid tähelepanekuid ning räägiti pettustest, mida positiivse krediidiregistri loomine võiks aidata vältida. Sellele järgnes paneeldiskussioon positiivse krediidiregistri teemadel, et kujundada ühine arusaam positiivse krediidiregistriga kaasnevatest võimalustest ning ohtudest ja saada selgus, kuidas registri loomisega edasi liikuda. Arutelus osalesid FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juht Andrus Alber, Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm, Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Paula Soontaga, DataMe tegevjuht Marko Vaik ning Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand.
“Enamus osalejaid oli veendunud, et registri loomine on vajalik, kuid riskid vajavad maandamist. Samas tuleb aru saada, et tegemist ei oleks kõike hõlmava maagilise lahendusega. Näiteks ei oleks seal inimeste kommunaalvõlgasid, elatisraha võlgasid jms. Kuna aga enamus inimeste finantskohustusi on pankade ja teiste laenuandjatega seotud, siis register lahendaks teatud info liikumise väljakutseid just efektiivsuse mõttes,” selgitas FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juht Andrus Alber. Oluline on aga arutelus osalenute sõnul kokku leppida, kas tegemist oleks üldse registriga või info vahetamise platvormiga. Samuti on väga oluline, kes registrit peab ja milliseid andmeid kogutakse/vahetatakse. Vastavalt on siis erinevad riskid ja sellest sõltub omakorda riskide maandamine.
Seminaril meenutati, et 1994-2001 töötas Eestis positiivne register. 20 panka lõid selle. Reaalselt alustas see tegevust 1997. aastal. See ei töötanud enam alates 2001, kui üks suure osakaaluga pank loobus. “Siit omakorda tõusetus küsimus, kas andmete vahetamine peaks olema vabatahtlik või kohustuslik. Hetkel tundub, et mitmed pangad ei ole koostööst huvitatud. Kas juhul, kui märgatav osa infost jääb koostööst eemale, aitab poolik lahendus üldse kaasa klientide maksevõime hindamisele või protsesside efektiivistamisele,” lisas Alber ühe tekkinud küsimuse.
Oluliseks teemaks on positiivsest krediidiregistrist rääkides ka andmekaitse ja privaatsuse riive. “Tekib küsimus, kas kohustuste register oleks suurem privaatsuse riive kui täna küsitav konto väljavõte? Väljavõttel on isiku kohta oluliselt rohkem infot kui oleks registris,” ütles Alber. Turuosalised rõhutasid seminaril, et erasektor ei oota registri või andmevahetusplatvormi loomiseks riigilt rahalist tuge, küll aga saab riik läbi omapoolse raamistiku selle loomist hõlbustada.
Kokkuvõttes tekkis kõigil osapooltel parem ülevaade teemaga seotud võimalustest ja probleemidest. Kuna FinanceEstonia on tõstatanud teema ka KAV seadusemuudatuste raames, siis jätkuvad suve jooksul arutelud selle üle, kuidas oleks kõige sobivam selle teemaga edasi minna.
