Saame tuttavaks #12: TGS Baltic

Advokaadibüroo TGS Baltic on üks FinanceEstonia asutajaliikmetest. Aktiivse panustajana mitmetes ettevõtmistes ja erialaorganisatsioonides näevad nad FinanceEstonias tugevat partnerit riigile, mis esindaks erinevaid turuosalisi. Uurisime TGS Balticu advokaatidelt Kirsti Pentilt ja Elina Varendilt, kuidas toetab FinanceEstonia liikmelisus nende büroo tegevust ning kuidas on läinud ELi ühisrahastuse regulatsiooni ettevalmine.

Advokaadibüroo TGS Baltic on üks FinanceEstonia asutajaliikmetest. Aktiivse panustajana mitmetes ettevõtmistes ja erialaorganisatsioonides näevad nad FinanceEstonias tugevat partnerit riigile, mis esindab erinevaid turuosalisi.

Uurisime TGS Balticu advokaatidelt Kirsti Pentilt ja Elina Varendilt, kuidas toetab FinanceEstonia liikmelisus nende büroo tegevust ning kuidas on läinud ELi ühisrahastuse regulatsiooni ettevalmistamine.

Tutvustage lühidalt advokaadibürood TGS Baltic. 

Tõenäoliselt on paljudele tuttav Paul Varuli nimi, kes oli aastatel 1995-1999 Eesti Vabariigi justiitsminister ja kõrgelt tunnustatud tsiviilõiguse professor. TGS Baltic on kasvanud välja selle legendaarse õigusteadlase 1994. aastal asutatud advokaadibüroost Varul. Alatest maist 2017, mil liitusime Läti ja Leedu mainekamate advokaadibüroode ketiga, on meie nimi TGS Baltic. Ühes Balti kolleegidega oleme kasvanud tugevamaks, kuid säilitanud oma järjepidevuse ja kindlad väärtused. Oma pika ajaloo jooksul oleme osalenud peamistes turul aset leidnud tehingutes ja vaidlustes. Meie missiooniks on olla parimad õiguseksperdid Baltikumis ning kasutada oma teadmisi, kogemusi ja oskusi oma klientide äritegevuse toetamiseks. Meie meeskonna põhiväärtus on kliendi äri põhjalik tundmine, oskus mõelda teisiti kui teised ja pakkuda innovatiivseimaid lahendusi. Lähtume motost, et advokaatidena saame klientidele pakkuda tõelist lisaväärtust üksnes siis, kui aitame neil täita nende ärilisi eesmärke. 

Paul Varul

TGS Baltic on üks FinanceEstonia asutajaliikmetest. Rääkige lühidalt, miks otsustasite ühes teiste ettevõtetega FinanceEstonia luua.

Meie büroo osaleb enamikes ettevõtmistes, mis koondavad ühe või teise valdkonna eksperte ja huvigruppe (nt oleme aktiivselt panustanud ESTVCA, Advokatuuri jt organisatsioonide tegevusse). Ühiselt on võimalik turuosaliste huvide eest kõige efektiivsemalt seista, samuti leida parimaid lahendusi. Riigile oli vaja tugevat partnerit, mis esindaks erinevaid finantssektori osalisi. 

Pakute ettevõtetele õigusnõustamise teenust. Kuidas toetab teie äritegevust ja teenust FinanceEstonia liikmelisus?

Ühelt poolt võimaldab FinanceEstonia infovahetust. Näiteks saame töögruppide koosolekutel infot erinevate probleemide kohta, millega turuosalised kokku on puutunud. Teisisõnu, saame suurema infopagasi, mille pinnalt oma kliente teenindada. Teisalt pakub FinanceEstonia platvormi tuvastatud kitsaskohtade adresseerimiseks, lahenduste välja töötamiseks ning vajadusel õigusaktide muudatusteks ettepanekute tegemiseks. 

Olete aktiivselt panustanud FinanceEstonia läbi ühisrahastuse valdkonna arengusse, sh EL ühisrahastuse regulatsiooni ettevalmistamisesse. Miks just see valdkond teile oluline on?

Meil on selles valdkonnas väga palju kogemusi – tõenäoliselt rohkem kui ühelgi teisel bürool. Seega oleme ideaalses positsioonis, et turuosaliste huvide eest seista: tunneme turgu ning praktikas kasutatavaid erinevaid ühisrahastusmudeleid väga hästi. 

Veelgi olulisem on Euroopas ja Eestis juba reguleeritud finantsteenuste tundmine ning oskus neid piiritleda. Tihti keskendutakse liialt sellele, et ühisrahastus on Eestis eriseadusega reguleerimata ning jäetakse tähelepanuta, et see on väga lähedalt seotud reguleeritud finantsteenustega. Asjatundmatult tegutsedes võib tagajärjeks olla, et ühisrahastusettevõtjal peaks olema tegevusluba näiteks fondi valitsemiseks või investeerimisteenuste osutamiseks. Kuna teeme palju regulatiivset tööd finantsvaldkonnas, tunneme finantsteenuseid süsteemselt, samuti vastavate õigusaktide puudusi. Soovisime rakendada oma teadmisi ja kogemusi, et ühisrahastust puudutav regulatsioon oleks võimalikult mõistlik. 

Kui suur tiim TGS Balticu taga seisab?

TGS Balticu Eesti, Läti ja Leedu büroos töötab kokku pea 200 inimest, nendest 51 töötavad Tallinna ja Tartu büroos. Lisaks oma büroodele kolmes Balti riigis on TGS Balticul pikaajalised partnerlussuhted Valgevene suurima advokaadibürooga Vlasova Mikhel & Partners. Lisaks oleme 150 sõltumatut advokaadibürood ühendava ühenduse TerraLex Eesti liikmed ja meie advokaadid panustavad aktiivselt nii IBA (International Bar Association) kui ka AIJA (International Association of Young Lawyers) tegemistesse, mistõttu omame väga tugevat kontaktide võrgustikku advokaatide hulgas üle terve maailma.

Hiljuti täienes oluliselt meie finantsõiguse töögrupp: meiega liitusid pikaajaliste kogemustega spetsialistid Kirsti Pent ja Olger Kaelep. Tuginedes nii senise tiimi kui ka liitunute teadmistele, saame  oma töös ühildada erinevates töökohtades omandatud kogemusi ning arendada nende pinnalt parimat praktikat.

Mis teie töö tulemusena muutub Eestis paremaks?

Üks näide sellest on kindlasti FinanceEstonia tegevusse panustamine ning seeläbi õigusloomes osalemine. Kuna meie büroo advokaadid on tunnustatud tipud ka muudes valdkondades peale finantsõiguse, osaleme õigusloomes ka teistes valdkondades: viimasest ajast on näited maksejõuetusmenetluse ja ühinguõiguse reformimisel.

TGS Baltic on tuntud advokaatide tugeva akadeemilise tausta poolest. Loomulikult on sellest kasu eelkõige klientidel, kuid lisaks panustame ka järelkasvu. Oma põhitöö kõrvalt annavad mitmed meie advokaadid Tartu Ülikoolis loenguid ja juhendavad seminare ning on valdkonnas olulist tähtsust omavate publikatsioonide (nt seaduste kommentaarid) kaasautorid.

Mis on Eesti majanduse ja finantssektori suurim väljakutse praegu?

Seadusloome seisukohalt: ettevõtlusvabaduse ja muude – intensiivsemat kontrolli ja piiranguid eeldavate – huvide vahel tasakaalu leidmine. 

Finantssektoriks on heaks näiteks rahapesu tõkestamine, mis on kindlasti oluline eesmärk, kuid tänaseks on rahapesu tõkestamiseks kohustatud isikud pidanud oma riskide maandamiseks rakendama ettevõtlust oluliselt piiravaid meetmeid, eriti välisinvesteeringute osas. Nii üle-euroopaliselt kui ka üksikutes riikides on vähemalt alustatud probleemi kaardistamist või juba antud kohustatud isikutele mõista, et nad oma praeguseid praktikaid muudaks. Küsitav siiski, kas õige lahendus on kohustatud isikute täiendav koormamine seeläbi, et kliendisuhte sõlmimisest loobumine nõuab täiendavat põhjendamist ja enne kliendisuhte loomisest keeldumist tuleks täiendavaid meetmeid rakendada, et välistada kergekäeline keeldumine. Teine näide on investeerimisteenuste osutamine, mille puhul investori kaitsmiseks kehtestatud meetmed on viinud selleni, et teenuseosutajatel on mõistlikum lihtsalt vähendada pakutavaid investeerimistooteid. 

Mida võiks pidada FinanceEstonia suurimaks võiduks või saavutuseks seni?

Asjaolu, et FinanceEstoniat kuulatakse ja küsitakse arvamust. Hea näide sellest, kuidas riik (Rahandusministeerium) FinanceEstonia ja seeläbi turuosalised õigusloomesse kaasas, on EL-i ühisrahastuse määruse ettevalmistamine.

Kui peaksite FinanceEstoniat ühe sõnaga tutvustama, siis mis see oleks?

Kaasamine.

Uuri TGS Balticu kohta lähemalt siit: https://www.tgsbaltic.com/ee/