Kaarel Ots: see pöörane (investeerimis)aasta

Kui märtsis arutati üle maailma, kas peaks turbulentsi rahustamiseks börsidel kauplemise ajutiselt peatama, siis juba paar kuud pärast seda püstitasid paljud maailma suuremad aktsiaindeksid uusi rekordeid. Ja kasv jätkus jõudsalt hiljemgi.
  • Investorite arv on 5 aastaga 2 korda kasvanud
  • Börsitehingute arv 2020. aasta ajaloo suurim

Järjekordne aasta ja investeerimisaasta on jäänud seljataha. Oli see vast aasta! 

Kui märtsis arutati üle maailma, kas peaks turbulentsi rahustamiseks börsidel kauplemise ajutiselt peatama, siis juba paar kuud pärast seda püstitasid paljud maailma suuremad aktsiaindeksid uusi rekordeid. Ja kasv jätkus jõudsalt hiljemgi. 

Ka Eesti investeerimismaastikul ja Tallinna börsil oli erakordne aasta. 

Üldpilti aitavad hästi ilmestada tehingute arv ja börsil noteeritud väärtpabereid omavate investorite arv. Vaatame esmalt tehingute arvu: Kui 2019. aastal tehti Tallinna börsil kaubeldavate väärtpaberitega tehinguid ca 75 000, siis 2020. aastal tehingute arv viiekordistus ehk tehinguid tehti kokku ca 380 000. Enne seda oli enim tehinguid tehtud aastal 2007, mil tehti ca 140 000 tehingut. Seega oli tehinguaktiivsus mis tahes mõõdikute järgi mõõdetuna eelmisel aastal tohutu. 

Teiseks vaatame, kuidas on muutunud väärtpaberikontode arv, kus peal on vähemalt üks Tallinna börsil kaubeldav väärtpaber. Kui 2015. aastal oli selliseid kontosid ca 20 000, siis 2018. aastaks oli nende kontode hulk kasvanud ca 31 000 peale. 2019. aasta lõpuks sai taolisi kontosid kokku ca 37 000 ja 2020. aasta lõpu seisuga oli neid kontosid kokku juba ca 45 000. Selle trendijoone suund lubab järeldada, et Eesti investorkond on järjest tugevamalt kasvamas. Börsi vaade kohaliku investorkonna kasvamisele ja arenemisele on lihtne: kasv peab olema järjepidev ning toetuma tugevale vundamendile (loe: teadlikkusele), et tagada jätkusuutlikkus. 

Tehingute käive kasvas 2019. aasta 165 miljoni euro pealt 248 miljonile eurole, mis teeb käibe kasvuks ca 50%. Kõrvutades omavahel tehingute arvu ja käibe kasvu on ilmne, et 2020. aastal oli keskmine tehingumaht väiksem, mis – koos eelmises lõigus kirjutatuga – lubab eeldada, et investeerimise juurde on jõudnud palju rohkem väikeinvestoreid. Samuti võib eeldada, et investeerimine on nende investorite jaoks muutunud regulaarsemaks. Siin saadame kindlasti tänusõnad Swedbankile ja LHV Pangale, kelle initsiatiiv pakkuda Tallinna börsi investoritele tasuta aktsiatehinguid on väikeste summadega regulaarse investeerimise toetamiseks väga palju ära teinud.