Välismaalaste seaduse olulised muudatused, millest peaks teadlik olema

18. jaanuaril jõustus Parlamendi poolt vastu võetud välismaalaste seaduse muudetud versioon. FinanceEstonia liikme Zenith Capital Management'i partner Kristel Meos teeb kokkuvõtte FinanceEstonia liikmete jaoks olulisematest muutustest.

18. jaanuaril jõustus Parlamendi poolt vastu võetud välismaalaste seaduse muudetud versioon. FinanceEstonia liikme Zenith Capital Management’i partner Kristel Meos teeb kokkuvõtte FinanceEstonia liikmete jaoks olulisematest muutustest.

Uus seadus on hea näide, kuidas ministeerium on koondanud sisendeid erasektorist, võimaldanud ettepanekuid arutada, uuesti esitada ja kaitsta neid ka Parlamendi põhiseaduskomisjonis. Kristel Meose sõnul on tulevikuvaates oluline, kuidas menetluse praktika hakkab uut seadust tõlgendada. Selle jaoks on Politsei- ja Piirivalveamet pakkunud välja ka võimaluse teha uuenenud seaduse rakendamise teemadel turuosalistega seminar.

“Seadusesse tehtud muudatusi on vaja, et Eesti püsiks konkurentsis kolmandatest riikidest pärit välismaalaste jaoks, keda me soovime näha Eestis kasvõi osaliselt elamas, töötamas ja siia investeerimas. Eesti saab ise valida, kellele suunatult ja valikuliselt Eesti keskkonda ja siia sisenemise võimalusi reklaamida ja seeläbi ka valida isikuid, kes hakkavad siin elama, töötama, õppima või investeerima,” rääkis Meos.

Enamus maailma riike on tihedas konkurentsis talentide, kompetentsi ja nendega kaasneva kapitali osas. Inimesed on samas muutunud järjest enam globaalseks ja mobiilseks ning maailm läbipaistvamaks. Seetõttu on oluline, et Eesti seadusandlik keskkond käib muudatustega kaasas ja aitab hoida mainet Eesti atraktiivsest ja innovaatilist keskkonnast, kus on hea töötada, investeerida ja elada.

Olulisemad seadusemuudatused seisnevad järgmises:

  • Tähtajalise elamisloa uus kategooria – suurinvestorile ettevõtluseks antav tähtajaline elamisluba

Suurinvestorile ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk on soodustada investeeringute tegemist äritegevusse Eestis, mis on avalikes huvides ja aitab oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule. Suurinvestor on seejuures välismaalane, kes on teinud vähemalt ühe miljoni euro suuruse otseinvesteeringu Eesti äriregistrisse kantud äriühingule, mis investeerib peamiselt Eesti majandusse- või on teinud investeeringu investeerimisfondi, mille investeerimispoliitika kohaselt investeeritakse fondi vahendeid peamiselt Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse.

Nimetatud investeering peab olema elamisloa kehtivusaja jooksul püsiv. See tähendab, et elamisloa kehtivusaja jooksul investeering ei vähene, välja arvatud investeeringu turuhinna kõikumisest tulenevatel põhjustel, või seda ei ole äriühingust või investeerimisfondist välja võetud.

Äriühingut või investeerimisfondi, kuhu tehti elamisloa andmise tingimusena algne investeering, võib elamisloa kehtivusaja jooksul muuta tingimusel, et äriühing või investeerimisfond, kuhu investeeritakse, vastab samadele nõuetele. Muudatusest tuleb teavitada Politsei- ja Piirivalveametit nagu ka elamisloa andmise aluseks olnud asjaolude muutumisest.

Suurinvestorile ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise tingimusena ei pea olema täidetud tegeliku elukoha ning elukoha rahvastikuregistris registreerimise nõue.

  • Tähtajalise elamisloa uus kategooria – elamisluba ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega

Iduettevõtlusega loodava tähtajalise elamisloa uue kategooria puhul ei kohaldata investeeritava kapitali ja äriplaani tegemise nõuet. Iduettevõte on seaduse tähenduses tegevust alustav Eestis registreeritud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule. Eraldi määrusega kehtestab minister iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded. Ka viisat on uue seaduse raames võimalik taotleda seoses iduettevõtlusega.

  • Eestis püsiv elamine

Välismaalase püsiv Eestis elamine on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel. Kehtetuks tunnistatakse punkt, mis eeldab, et välismaalane viibib Eestis rohkem kui 183 päeva aasta jooksul kokku ja tühistatakse Eestist eemalviibimise registreerimise võimalus.

  • Välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise üldtingimus

Välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise üldtingimus Eestisse elama asumise eesmärgi põhjendatusena on muudetud nii, et Eesti tähtajalise elamisloa taotlemise eesmärk, mitte elama asumise eesmärk, peab olema põhjendatud.

  • Elamisloa kehtivusaeg

Elamisloa kehtivusaeg on jäänud samaks – kuni viis aastat. Samas pikendada võib elamisluba kuni kümneks aastaks (jõustub alates 01.10.2017).

  • Aastane sisserände piirarv

Aastane sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata muudatusena järgmisi isikuid:

  • välismaalane, kellele antakse elamisluba ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega;
  • välismaalane, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina;
  • Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasa, kellele antakse elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde ja välismaalase alaealine ja täisealine laps, vanem ja vanavanem ning eestkostetav, kellele antakse elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde.

Seadusesse on tehtud ka suur hulk tehnilisi ja sisulisi muid muudatusi, mis muudavad abikaasal, lastel ja lähedastel sugulastel elamisloa taotlemise ja omamise paindlikumaks. Muudetud on ka töötamiseks ja õppimiseks mõeldud elamisloa tingimusi – näitkeks tohib sama ettevõtte raames nüüd töökohta vahetada elamisloa kehtivuse ajal ning kaob nõue maksta välismaalasest töötajale 1,24-kordset Eesti keskmist palka, mis asendub Eesti keskmise palga maksmise kohustusega.

Tutvu kõikide oluliste muutustega siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012017001