Valmis uuring eraisikute laenukohustustega seotud info vahetamise kohta

Rahandusministeerium tellis uuringu, et välja selgitada, kas eraisikute finantskohustusi puudutava info kättesaadavaks tegemine pankadele ja krediidiandjatele aitaks vältida ülelaenamist ja sellest tingitud probleeme.

Rahandusministeerium tellis uuringu, et välja selgitada, kas eraisikute finantskohustusi puudutava info kättesaadavaks tegemine pankadele ja krediidiandjatele aitaks vältida ülelaenamist ja sellest tingitud probleeme.

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärti sõnul oli uuring esimene samm selgitamaks välja, mis kujul eraisikute finantskohustustega seotud infot võiks vahetada ehk milline oleks Eesti jaoks sobilik mudel.

Krediidipakkujate hinnangul oleks füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudeli loomine lisaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisele vajalik ka laenuvõtjate poolt valeinformatsiooni esitamise tõkestamiseks (sh laenukohustuste varjamise tõkestamiseks) ja krediidikahju vähendamiseks.

Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudelite uuringu jaoks tehtud analüüsi tulemusena kirjeldati kolm finantskohustuste andmevahetuse korraldamise alternatiivi:

  1. Riiklikult korraldatud süsteem, kus andmevahetussüsteemi toimimist korraldab riigiasutus ja süsteemi haldust teostab samuti riiklik IT-asutus.
  2. Riiklikult korraldatud süsteem, kus andmevahetussüsteemi korraldamine ja tehniline haldamine (registripidamine) on tellitud hankega erasektorist.
  3. Riiklikult kehtestatud tingimustele vastav, kuid erasektori poolt korraldatud süsteem, kus turuosalised ise loovad organisatsioonilise ja tehnilise võimekuse andmevahetuse korraldamiseks.

Uuringus analüüsitud kolmest mudelist hinnati Eesti jaoks sobivaimaks variant, kus krediidiandjad ise hakkavad andmevahetust korraldama vastavalt riigi seatud tingimustele. Sellise süsteemi korral on vajalik ka teenusepakkuja litsentseerimine, et kehtestada sobivad ja proportsionaalsed nõuded tagamaks piisava usalduse, andmete turvalisuse ja teenuse jätkuvuse. Järelevalve teostamine on vajalik süsteemi kasutamise kohustuse ja andmekaitsealaste nõuete täitmise kontrollimiseks. Järelevalvet teeksid vastavalt finantsinspektsioon ja andmekaitse inspektsioon.

Millise mudeliga lõpuks edasi liigutakse selgub töö käigus. Oma täpsema nägemuse ja eelistuse alternatiivsetest mudelitest kujundab lähikuudel krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi eestvedamisela ka FinanceEstonia.

Uuringu aruanne on leitav Rahandusministeeriumi veebist.