FinanceEstonia esitas Rahandusministeeriumile arvamuse seoses positiivse krediidiregistriga

FinanceEstonia esitas Rahandusministeeriumile kommentaarid krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele. Peamiselt soovitab FinanceEstonia eelnõus keskenduda üksnes positiivse krediidiregistri ja krediidibüroode tegevuse regulatsiooni väljatöötamisele. Tehnilise lahendusena nähakse ette erasektori poolt hallatavat registripõhist lahendust. 

FinanceEstonia esitas Rahandusministeeriumile kommentaarid krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele. FinanceEstonia soovitab eelnõus keskenduda üksnes positiivse krediidiregistri ja krediidibüroode tegevuse regulatsiooni väljatöötamisele. Tehnilise lahendusena nähakse ette erasektori poolt hallatavat ja rahastatavat registripõhist lahendust. 

FinanceEstonia toetab ettepanekuid, mille eesmärk on muuta laenuturg läbipaistvamaks, parandada andmete kättesaadavust ja kvaliteeti ning soodustada vastutustundlikku krediidi andmist. 

Register peaks sisaldama positiivset krediidiinfot

Krediiditeave ei ole ainult positiivse registri info, vaid hõlmab tervikuna nii positiivset infot (laenutaotleja kohustused), negatiivset infot (maksehäired) kui ka näiteks krediidiraporteid ja krediidiriski hindamise meetodeid (skooring, reiting) üldisemalt. Need kõik vajaksid paremat reguleerimist, kuid antud väljatöötamiskavatsuse raames on FinanceEstonia hinnangul mõistlik keskenduda kitsamalt positiivsele registrile ning sellest tulenevalt ka krediidibüroode tegevuse reguleerimisele. 

Teemad nagu näiteks negatiivne register on sedavõrd mahukad, et regulatsiooni menetlemise kiiruse huvides on kohane keskenduda esmajärjekorras positiivse registri temaatikale ja sellega seonduvalt luua krediidibüroode tegevust reguleeriv norm. Krediiditeabe jagamise regulatsioon loob FinanceEstonia hinnangul eeldused, et hiljem liikuda edasi nn negatiivse registri regulatsioonile.

GDPR pakub võimalusi 

FinanceEstonia on ühtlasi seisukohal, et andmekaitse regulatsioon GDPR võimaldab positiivse krediidiregistri loomist. Toimivad positiivsed krediidiregistrid on tänaseks olemas enamikes Euroopa Liidu riikides, kus sarnaselt Eestiga kohaldub GDPR. See tähendab, et positiivset krediiditeavet on võimalik töödelda seaduse alusel ilma laenuvõtjalt täiendavat nõusolekut saamata. Kogutavate andmete maht peab seejuures olema minimaalne ning vastama kõigile teistele GDPR-ist tulenevatele andmete töötlemise põhimõtetele. 

Register, mitte andmevahetusplatvorm

FinanceEstonia ettepanek on, et andmete edastamine registrisse ning registriandmetest lähtumine füüsilise isiku krediidivõimelisuse hindamisel oleks kohustuslik. Vastasel juhul ei oleks tegemist efektiivselt toimiva allikaga füüsilise isiku olemasolevate finantskohustuste kontrollimiseks.

Ühtlasi ei tohiks positiivses krediidiregistris toodud andmeid käsitleda üksnes informatiivsetena, vaid tegemist on andmetega, millele FinanceEstonia hinnangul võiks laenuandja tugineda füüsilise isiku krediidivõimelisuse hindamisel. 

Registrit peaks pidama erasektor

FinanceEstonia näeb, et oluline on tagada turuosalistele teenuse kättesaadavus ühe teenuse kaudu, mida on võimalik teostada põhjalikult läbimõeldud riikliku regulatsiooni alusel ja mille rakendamine toimub erasektori poolt loodud mudeli kaudu. See tähendab ühtlasi, et ka rahastus tuleks erasektorilt, mitte maksumaksjatelt.

Täna on juba hästi toimivate registrite näited erasektoris olemas. Näiteks on Nasdaq CSD SE tütarettevõte Pensionikeskus AS juba aastaid pensioniregistri ehk Eesti kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide registri pidaja ning täitnud seda rolli igati edukalt.