Rahatarkuse strateegiapäeval seati sihte rahatargema Eesti saavutamiseks

Rahandusministeeriumi eestvedamisel toimus märtsis rahatarkuse strateegiapäev. Päeva eesmärk oli anda teemaga seotud osapooltele ülevaade Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegiast ning uutest algatustest ja tegevusplaani hetkeseisust.

Rahandusministeeriumi eestvedamisel toimus märtsis rahatarkuse strateegiapäev. Päeva eesmärk oli anda teemaga seotud osapooltele ülevaade Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegiast ning uutest algatustest ja tegevusplaani hetkeseisust.

Aastateks 2021–2030 seatud strateegia suured eesmärgid on jagatud kolmeks. Esimene eesmärk on, et rahatakus oleks kättesaadav kõigile. Teine eesmärk on, et rahatarkust kasutataks igapäevaelu otsuste tegemisel. Kolmas eesmärk on, et toetav keskkond julgustaks rahatarkuse rakendamist. Nende eesmärkide alustala on era-, avaliku ja kolmanda sektori tihe koostöö.

Kohtumise esimene osa keskendus tegevustele, mis on toimunud pärast strateegia avalikustamist 2021. aasta mais. Samuti vaadati üle kolme suure eesmärgiga koos paika pandud mõõdikutele. Samuti tutvustati rahatarkuse mentorklubisid õpetajatele, mis said alguse 2020. aastal ning mis sel õppeaastal jõuavad juba 170 õpetajani kümnes maakonnas. Eesmärk 2030. aastaks on, et rahatarkuse mentorklubides oleks oma teadmisi täiendanud minimaalselt 2000 õpetajat üle Eesti. Hetkel on mentorklubid kättesaadavad Ettevõtliku Kooli võrgustiku koolidele ning toimuvad koostöös Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikuga. 

Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Kaie Pukk avas võlgnike probleemiga tegelemise telgitaguseid, sh valminud kaardistusi ning avaliku sektori teenusedisaini programmis valmimisel olevat rahanõustamise rakendust. Võlgnike teema on eraldi tähelepanu all ka koostatavas Heaolu Arengukavas.

Haridus- ja Noorteameti peaspetsialist Erika Veide rääkis ettevõtlusõppest, sh valmivast lasteaiamaterjalist, mis samuti rahatarkuse teemat adresseerib. 

Eesti Panga muuseumi kuraator Siiri Ries tutvustas uue Rahamu valmimise projekti. Rahamu eesmärk on ümberkorralduste käigus luua praeguse muuseumi asemele uue kuvandiga struktuur, kus tutvustatakse Eesti Panga, Eesti raha ja majanduse ajalugu. Samuti tutvustatakse valdkondi, millega keskpank tegeleb ning selgitatakse Euroopa Keskpanga ja eurosüsteemi rolli. Ühtlasi korraldatakse keskpanga tegevust ja seisukohti kajastavaid üritusi ning organiseeritakse finantshariduslikke programme. 

Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste andis ülevaate peamiselt rahandusministeeriumi vastutusalas olevatest regulatiivsetest muudatustest, sh vaidluste lahendamise volinikust, positiivse krediidiregistri arengutest, inkassodirektiivi ülevõtmisest ning tulevastest pensionimuudatustest.

Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht Mari-Liis Jääger jagas Pangaliidu tegevusi seoses rahatarkusega. Märtsi lõpus (31.03) korraldatakse rahatarkuse veebikonverents „Raha=vabadus?“, mis on suunatud gümnasistidele ja põhikooli lõpuklassidele. Samuti kutsuti üles andma märtsikuu jooksul koolides külalistunde rahatarkuse teemal

Strateegiapäeval mängiti ka uut rahatarkuse veebimängu Cashy, mida saavad kõik huvilised tasuta kodus sõprade või koolis külalistunni raames kasutada. 

Foto: Shutterstock